Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Pärnu punamonument jääb paigale
supervideo: 
sissejuhatus: 
IRLi kuuluv pensionär Jaan Roosnurm on juba kaks aastat võidelnud Pärnu kesklinnas Vanas pargis seisva punamonumendi mahavõtmise eest. Ta on pöördunud Pärnu linna- ja maavalitsuse, kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti poole, kuid kasu sellest pole olnud – punamonument püsib paigal. Loe edasi ... Vaata videot ka HD resolutsioonis ja täisekraanil!
tekst: 

See on okupatsioonivõimude poolt kunstlikult tekitatud haud ja selle juurde püstitatud punamonument, et näidata oma võimu. Kas eesti rahvas siis tõesti austab Eesti riigi vastu käe tõstnud punaseid kommuniste,“ küsib Roosnurm (69), kes on tuntud sellepoolest, et on kõigil isamaalistel üritustel nagu raudnael kohal ning kannab alati tumeda ülikonna ja valge särgi juurde sini-must-valget lipsu.

Möödunud aasta lõpus saabus Roosnurmele lõpuks rõõmustav sõnum. Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev organ, Muinsuskaitse Nõukogu, arutas Roosnurme nõudmisi ja tegi kultuuriministrile ettepaneku kustutada „Terrorismiohvrite ühishaua“ nimetuse all tuntud punamonument ja ühishaud ajaloomälestiste nimekirjast. Nimekirjast kustutamine oleks tähendanud esimest sammu punamonumendi teisaldamisel.

Roosnurmele lubati helistada, kui minister on otsuse vastu võtnud. Roosnurm ootas ja ootas, kuni selgus, et kultuuriministrini pole paberid jõudnudki.

Kuigi Muinsuskaitse Nõukogu tegi ettepaneku punamonument maha võtta, ei ole see ministrile aluseks monumenti teisaldama hakata. Vastava ettepaneku peab kultuuriministrile tegema hoopis Muinsuskaitseamet.

Muinsuskaitsenõukogu restaureerimis- ja arendusosakonna juhataja asetäitja Ilme Mäesalu on aga seisukohal, et Pärnus Vanas pargis asuv matmispaik on säilinud ja mälestis ei ole kaotanud mälestise tunnuseid. Seega pole ka mingit alust teha kultuuriministrile ettepanekut punamonument alaloomälestiste nimekirjast kustutada, monument teisaldada ja ühishauda maetud punavõimu toetajad ümber matta.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Nele Meikar ütles, et tema arvates oleks kõige kultuursem, kui monumendid rahule jäetaks, nagu see on kombeks näiteks Soomes. „Kas see kellelegi meeldib või mitte, aga see on meie ajalugu,“ ütles Meikar.

Roosnurm on niisugusest suhtumisest nördinud ja kuulutab: „Minu isa võitles Vabadussõjas. Ma olen vabadusvõitleja poeg. Kui ma austan oma isa, kui ma austan oma rahvast, kes võitles kommunismi ja fašismiga, siis sellel monumendil ei ole siin kohta. See ei ole õigustatud siin olema.“

1958. aastal paigaldatud Juhan Raudsepa monumendile on raiutud sõnad: „Au ja kuulsus töörahva vabaduse eest langenud võitleile 1905, 1917, 1924, 1941-1945“. Monumendi juurde maetute ja ümbermaetute nimed ning täpne arv ei ole teada. Roosnurm kahtleb punavõimude andmetes ja oma andmetele toetudes leiab, et sinna võidi ümber matta ka tühje kirste.

2002. aastal püstitas Tiit Madisson punasamba vahetusse lähedusse Saksa mundris Eesti sõduri monumendi, mis kiiresti küll eemaldati ja avati alles 2004. aastal Lihulas. Kui valitsus lasi Lihulas monumendi eemaldada, valati Pärnu monument punase värviga üle.

Vaatamata tagasilöökidele ei ole Roosnurm püssi põõsasse visanud ja lubab jätkata võitlust punamendi teisaldamise eest kuni võiduka lõpuni.

pilt: 
lisapilt: