Veebiajaleht, mida saad teha ise
02/01/2014 - 00:00
Raeküla elanikud teevad kodumetsa omal jõul korda
superpilt: 
sissejuhatus: 
Neljapäeval peaks Pärnu volikogu leidma lahenduse Eesti oludes üpris ootamatule probleemile: mida peale hakata Raeküla linnaosa inimestega, kes mitte ei nõua linnalt puhtust ja korda, vaid tahavad ise omaalgatuse korras kodulähedase metsa korda teha ja sellest parkmetsa kujundada. Lihtsalt, et silmal oleks ilusam vaadata ja oma kodu armsam. Loe edasi ...
tekst: 

Mootorsaed Riia maantee ja Raeküla linnaosa majade vahele jäävas metsaribas aga juba mürisevad. „Vanajumalaga on meil hea leping. Vahepeal oli paks lumi metsa all, aga nüüd ainult paar sentimeetrit ja tegi parasjagu külma ka, nii et maapind kannab. Praegu on ainuke õige aeg,“ ütleb ettevõtmise hing ja eestvedaja Eino-Jüri Laarmann. „Ametnikud ikka ütlevad, et oota seda ja toda. Ma ütlesin neile, et ei saa nii kaua oodata, kui puud on lehte läinud.“

Töö edeneb

Metsa kordategemise idee hakkas Raekülas liikuma juba paar aastat tagasi. Kuna see on eramute rajoon, kus üksteist teatakse sageli juba palju aastaid, siis levis mõte algul suust suhu. Asja arutati ka Raeküla seltsis ja kohalikus vanaisade klubis, mille liige Laarmann on. Möödunud aasta detsembris said paarkümmend Raeküla elanikku esmakordselt kokku, et asja täpsemalt arutada. Huvi metsa korda tegemise vastu oli ka linnavalitsusel, sest Riia poolt Pärnusse sõites on Raeküla mets linna visiitkaardiks.

Nüüd on vabatahtlikud kahel laupäeval juba metsas rassinud. „Inimesed helistavad mulle ja küsivad, et millal saab tulla. Eelmisel laupäeval tulid paljud lihtsalt vaatama, et mis ja kuidas. Oli ainult üks saemees ja tal saag nöökis. Aga pärast hakkas töö minema ja tuli juurde igavene vahva mees, kes hakkas trimmeriga peent metsa võtma,“ räägib Laarmann esimese laupäeva kogemusest.

Möödunud laupäeval oli metsas juba 4-5 saagi ja suurem osa inimestest said paaris töötada – üks saagis ning teine aitas ja vedas suuremaid oksi ja kuivanud puid kokku. „Igapäevane töö on rohkem arvuti taga. Täna on nii ilus ilm, saab värskes õhus olla ja natukene liigutada. Endal ka pärast ilusam vaadata,“ räägib saemees Erkki, kes on tulnud metsa tööd tegema ja laupäeva veetma koos pojaga. Tööpäeva algul panid end kirja 12 töömeest, aga neid, kes korraks tööde käiku vaatama tulevad on rohkem. „Täna hakkab asi juba ladusalt minema,“ võtab Laarmann teise päeva lühidalt kokku.

Kõik kiidavad heaks

Kuigi Pärnu volikogu täna alles arutab Raeküla metsa küsimust, ei ole sugugi nii, et mehed läksid saagidega metsa ja hakkasid huupi puid maha võtma. Metsaarenduskava on tehtud ja Laarmann näitab kahte metsateatist, millega on lubatud teha harvendus- ja sanitaarraiet ning varuda kokku 37 tihumeetrit kütet. Raie kooskõlastamine keskkonnaametiga ei kujunenud Laarmanni sõnul linnaametnikele eriti keerukaks, sest loomade väärtelupaika umbes 100 meetri laiune ja 500 meetri pikkune tiheda liigsuse Riia maantee ääres asuv mets endast ei kujuta. „Kui suuri puid ei puudutata ja alt võetakse ainult võsa ja väikesed kuivanud puud ära, siis ei saa midagi selle vastu olla. Kui seal võsas mõni lind pesitsebki, siis Raeküla kassid teevad neile nagunii 1:0 ära. Eks seal niisugune linnulõks ole. Valevalt sellises väikeses metsas ka loomi elab, pigem on see loomale ainult ohuallikas,“ arvab ka Pärnumaa linnuklubi Buteo juhatuse liige Peeter Raja.  Mõned Raeküla inimesed küll kardavad, et Riia maantee liiklusmüra kostab pärast võsa mahavõtmist tugevamini elumajadeni. Laarmanni arvates pole selliseks kartuseks suuremat alust, sest hõre võsa ei takista nagunii kuigi palju müra levimist. Riia maantee ja elumajade vahele on kavas istutada kuusehekk, mis on juba hoopis tõhusam mürabarjäär.

20-40 eurot

Seega kiidaks kõik Raeküla elanike toreda algatuse nagu heaks, aga ometi peab Eesti ühe suurema linna volikogu arutama 37 tihumeetri võsa ja kuivanud puude mahavõtmist. Põhjus, miks lihtne asi ikkagi keeruliseks kujunes, peitub selles, et mets ja puud kuuluvad Pärnu linnale. Neid ei saa metsa vedelema jätta ega ka tasuta töötanud Raeküla inimestele niisama laiali jagada. 2001. aastal Pärnu linnavolikogu poolt kinnitatud linnavara valitsemise korra kohaselt saab linnavara kinkida ainult linnavolikogu otsusega. Mis siis, et iga metsa korda tegemisel osalenud inimesel oleks saada mitte rohkem kui 1-2 tihumeetrit küttepuitu kogumaksumusega 20-40 eurot, ikkagi peab seda otsustama volikogu. Pärast pikka ja hoolikat arupidamist jõuti järeldusele, et kõige lihtsam on Pärnu linnal kinkida puud Laarmannile, kes siis omakorda need metsatööl osalenute vahel ära jagab. „Ei ole niisugust lihtsat võimalust, et teeme ja jagame ära. Eks teatakse, et olen aus inimene ja omale puid ei võta. Mina ei taha sealt pilbastki. Eks tegijad saavad puud ilusasti endale,“ lubab Laarmann.

 

lisapilt: